Filipino mõtteviis, töökultuur ja arusaamine asjadest.

OK, aitab piltidest, natuke juttu kah. Supermarketites töötab vähemalt 5 x rohkem inimesi kui Eestis või mujal Euroopas ma kohanud olen. Iga vahe kohta on seal vähemalt kaks töölist ja ometigi ei tea nad kus asjad asuvad. Igal pool järjekorrad venivad, teenindatakse kohutavalt aeglaselt. Eile läksin poodi ventikat ostma, pakiti ja mähiti sisse nagu tegemist oleks mingi hullu kalli telekaga, siis veel kirjutati eraldi tšekk välja. Ja kõige otsa veel pandi mingi kleepekas ja kolm venda tassisid seda kassasse... maksis ainult 500 pesot ehk €10.
OK, lähed restosse, tellid õlle ja praed ja värgid... ootad oma õlut 15 minutit, higistad ja vannud. Lõpuks tuuakse paar minutit enne söögi saabumist su õlu. Ma jõuaks vahepeal 2 tükki ära juua ja välja higistada juba. Nüüd igatahes ma keeldun enne sööki tellimast kui joogid on lauas.
Järgmine lugu pole isiklik kogemus, kuulsin seda ühelt teiselt vennalt. Läheb baari, tellib rummi koksi ehk siis rumm ja coca cola. Öeldakse, " sorry sir, we don´t have". Vana nagu , et mis mõttes, see ju kõige tavalisem jook üldse. Et kas teil rummi on? Vastab, et on küll. Küsib, et kas teil cocat on? Vastab, et on küll. Andke mulle palun siis üks rumm cola! "Sorry sir, we don´t have. WTF nagu???  Tellib siis 8cl puhast rummi ja ühe coca pudelis. Saab kätte ja valab kelneri nähes kokku. Ise ütleb, näed on ju rummi koks. Kelner vaatab, ütleb: No, sorry sir, we don´t have. Ma ei tea isegi kas nutta või naerda selle peale. :D
Üldse kui midagi tahad ja küsid, siis nad kas lihtsalt ei oska või ei taha või ei viitsi midagi teha. Üritavad kas vaikselt minema hiilida, vastavad I don´t know, või on lihtsalt vait ja naeratavad, mõni isegi läheb kutsub kellegi appi, äkki too teab. Vihastada nende peale on mõttetu, see ei vii kuhugi. Nüüd ma saan aru, miks ainult kõrgharidusega inimesi võetakse tööle. Kui need on juba nii saamatud, mis siis veel tavainimestest rääkida. Palka saavad nad siin €5-€7 päevas, ehk siis umbes €140 kuus.1 vaba päev on nädalas ja töötavad 10-12h päevas. See on standard!!!
Vabal ajal juuakse palju ja lauldakse karaoket. Tiksutakse oma Red Horse´i ja odavat samakat. Huvitav on see, et tõmmatakse nosu täis, aga ma pole veel kaklusi ja tõmblemisi näinud nagu Eestis kombeks.

Red Horse on nende rahva absoluutne lemmik peale Manny Pacquaiot :D See vend on siin JUMAL ja tema kohta ei tohi ühtegi halba sõna öelda. Suurem kangelane kui meil Markko Märtin, Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun kokku.
Rumm on neil sigaodav siin, pudel Bacardit maksab 295 pesot, ehk €5.50

Üldiselt, neil on kõigest pohui. Saaks aind üle perse kuidagi tehtud, peaasi et tehtud. Kvaliteet on teisejärguline. Seni kuni töötab on ju kõik korras, mis sest et mõni asi ripub ausõna peal üleval ja on kohe kohe lagunemas. Bljääd, neid asju on veel, kui kunagi meelde tuleb siis täiendan veel.